Eks ikka füüsilised hädad. Esimesel kuul vaatasime, et Santiagol miskid põlve hädad ja nimetasime teda sant Santiagoks, aga nagu öeldakse Karma on vankumatu. Nii kui Santiago oli läinud, hakkasid mul igasugused hädad välja lööma, Eks sinikaid ja muhke oli alati, kuid siis hakkas välja lööma "persekramp" ehk pideva kummardamiste ja ühtede asendite pärast olid väiksed kõndimise probleemid. Järgnevalt tabas õlga-kätt valu, nii et pea võimatu oli töötada, sest pool kätt oli halvatud. See sundis mind ostma Deep Heat'i ehk miskit spordisalvi laadset. Nii kui see oli paranenud ja enamvähem OK oli olla tabas mind põlvetaud. Nimelt läks põlve õnnal piste ja ikka päris korralikult jämedamaks läks ka söör, mis sundis mind ostma jäägeeli, sest siiani see aidand sellise asja vastu väga hästi. Kui see oli paranenud, siis tabas paar päeva hiljem mind mu elu kõige jubedam valu. Nimelt ütles üles mu selg...alaselg muutus iga päevaga aina hullemaks. Kui meil oli graafik 2 päeva tööl ja 1 vaba, siis selg pidas veel vastu, kuid kui meil saabus augustis tippaeg, siis taastumistest ei olnud enam juttugi. Suht kaks nutust päeva olid järjest, mis suutsin isegi suht kiirelt liigutades üle elada. Kuid seejärel saabus päev, mil rattal hommikul käiku vahetades hakkasid rattad jõnksutades ringi käima ja nii sain 3 suurt šhokki läbi keha. Selle peale kukkusin peaaegu rattaga ümber ja läks oma 10 minutit enne kui suutsin ennast ratta peale vinnata ja edasi liikuda. Elasin selle päeva küll üle, kuid olin jube aeglane (uskumatu, aga Lars-Nils oli veel hullem koos Jimmyga - millest kaks uut sõna sneilima ja driimima) ning isegi Tom pani tähele, et miski on mäda. Nii andis ta mulle armu ja andis ka 2 kanget seljavalutabletti. Järgmine päev istusin kodus ja olin suht pilves, sest ravim oli kange antibiootikum. Olgem aus: seljavalu kadus, aga püsti tõustes oli tunne, et kohe kukud ümber või hakkad oksele. Kui teisel päeval oli ravimi mõju kadunud, oli ka valu tagasi. Nii et kokku olin 3 päeva kodune ning seejärel tegin 1päeva aeglaselt tööd. Sellele järgnes üks vaba päev ja siis liikus jälle kõik ülesmäge. Hetke seisuga on see siiski jälje mulle endast maha jätnud, sest siiani ärkan öösel üles igakord kui keha tunneb, et aeg on asendit vahetada ning alati pean kuskilt voodiraamist kinni haarama, et aidata kehal seda teha. Nii et siiralt loodan, et puhkus Balil mu sellest valust vabastab.
Kuid kui pöörduda üleüldise elu juurde tagasi, siis õnneks pääsesime me farmist ka natuke välja. Üks kord nädalas saime poodi, mis tähendas, et algul viisime oma palgatšekid panka ja siis poodi. Vahel põikasime ka muudesse poodidesse: näiteks kummikuid käisin oma 2korda ostmas ja kokku kandsin 3 erinevat paari. Ühel korral viis Greg ja Lee meid ka Austraalia Zoosse, kus saime paitada koaalat, sööta kängurusid ning näha muid loomi. Pärast seda väsitavat päeva saime Lee venna juures süüa saiakesi ja juua kohvi. Nädal hiljem viis Greg meid Glasshouse mägedesse ning päev lõppes jälle Lee venna juures, kes oli omale vahepeal muretsenud uue kodulooma...mao. Eks mina olen koguaeg olnud suur madude kartja ja paljale nahale ikka ei julgenud, kuid siiski lasin tal ümber oma käe ronida. Madude hirmust see ei vabastand siiski, sest kui teeääres hiljem üks laip oli, siis ikka ehmatas küll.
Lisaks saime 2 korda käia ka Sharoni juures grillpeol ja teha ühe Brissi päeva täis šhoppamist ja Starbucksi kuumakaod ning kohvi.kahel korral eksisime ka kinno Magic Mike ja Step Up4 vaatama. Kuid üldiselt veeresid meie päevad suht sarnaselt. Kõige suurem läbimurre oli mu õe Kaija ja onupoja Kädi ilmumine 1,5nädalaks Vana Tallina ja kamaga. Peale nende minekut saabus ka kodumaalt villasesoki ja šhokolaadi pakk, millele järgnes veel üks šhokolaadi pakk sünnipäevaks :D Ja nagu Gregi mainis, siis Eesti šhokolaad on ikka ehe mitte nagu see, mida Ozid teevad. Nii siis saabus mu õeke koos sugulasega mõni päev enne sünnat tagasi ja läksid kah teise farmi maasusid korjama.
NB! Peale füüsilise on tabanud meid ka vaimne peetus. Nimelt oleme me hakanud ajama pidevat möla suust ning maasikapõllul tegime ka eestimaist räppi. Seda laulule Kus on kodu, mis on kodu....Selle tulemusena saime hommikuses udus pisarateni naerda....väga ohtlik, takistab töötamist. Ning imestunud pilgud kaastöötajatelt on karanteeritud....
Kuid kui pöörduda üleüldise elu juurde tagasi, siis õnneks pääsesime me farmist ka natuke välja. Üks kord nädalas saime poodi, mis tähendas, et algul viisime oma palgatšekid panka ja siis poodi. Vahel põikasime ka muudesse poodidesse: näiteks kummikuid käisin oma 2korda ostmas ja kokku kandsin 3 erinevat paari. Ühel korral viis Greg ja Lee meid ka Austraalia Zoosse, kus saime paitada koaalat, sööta kängurusid ning näha muid loomi. Pärast seda väsitavat päeva saime Lee venna juures süüa saiakesi ja juua kohvi. Nädal hiljem viis Greg meid Glasshouse mägedesse ning päev lõppes jälle Lee venna juures, kes oli omale vahepeal muretsenud uue kodulooma...mao. Eks mina olen koguaeg olnud suur madude kartja ja paljale nahale ikka ei julgenud, kuid siiski lasin tal ümber oma käe ronida. Madude hirmust see ei vabastand siiski, sest kui teeääres hiljem üks laip oli, siis ikka ehmatas küll.
Lisaks saime 2 korda käia ka Sharoni juures grillpeol ja teha ühe Brissi päeva täis šhoppamist ja Starbucksi kuumakaod ning kohvi.kahel korral eksisime ka kinno Magic Mike ja Step Up4 vaatama. Kuid üldiselt veeresid meie päevad suht sarnaselt. Kõige suurem läbimurre oli mu õe Kaija ja onupoja Kädi ilmumine 1,5nädalaks Vana Tallina ja kamaga. Peale nende minekut saabus ka kodumaalt villasesoki ja šhokolaadi pakk, millele järgnes veel üks šhokolaadi pakk sünnipäevaks :D Ja nagu Gregi mainis, siis Eesti šhokolaad on ikka ehe mitte nagu see, mida Ozid teevad. Nii siis saabus mu õeke koos sugulasega mõni päev enne sünnat tagasi ja läksid kah teise farmi maasusid korjama.
Ahjaaaa....juhtus et Jaanipäeval eksisime ka ära Eesti Jaanitulele, kus saime kõike kodumaist. Parim oli siiski kõrvitsašhoksi kook :D mmmmm ja nuh ega kartulisalatist ja muustki paremast ära ei öelnud :D
:::::......::::::::::.......::::::::.........::::::::::::::........:::::::::::::........::::::::::...............:::::::::::::::::......:::::::::::::::.......::::::.....::
Sneilima - liikuma nagu tigu
Driimima - aeglasem veel kui tigu ehk praktiliselt liikumatu pideva uneleva ilmega poos
RSS Feed